setu
Setu on väike läänemeresoome rahvas Kagu-Eestis ja Lääne-Venemaal, kes on säilitanud omapärase kultuuri, keele, õigeusu ja traditsioonilise polüfoonse laululise. Setud on eestlastega sugulasrahvas, kuid neil on välja kujunenud omaette identiteet ja kultuuriruum (Setomaa).
Setu on väike läänemeresoome rahvas, kes elab peamiselt Kagu-Eestis Võrumaal (Setomaal) ja osaliselt ka Lääne-Venemaal Pihkva oblastis. Setud on eestlastega lähedases suguluses, kuid neil on välja kujunenud tugev omaette kultuuriline identiteet, mis eristab neid nii eestlastest kui ka venelastest. Setu kultuuri olulisimad tunnused on õigeusk (setu kirikud kuuluvad vene õigeusu traditsioonile), omapärane murre ning erakordne laulukultuur. Setu leelo on polüfooniline traditsioonilne laululine, mis koosneb eeslaulja (sõsara) ja koorilauljate (korilauljate) vaheldumisest. Setu leelo on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse ning seda peetakse üheks ainulaadsemaks laulutraditsiooniks Euroopas. Setu traditsioonilises ühiskonnas on oluline roll olnud suurel perekonnal, kogukonnal ja põlisusul. Tuntuimad setu kultuurisündmused on Seto kuningriigi päev augustis ja setu laulupäevad. Ajalooliselt on setud elanud piiriäärses maa-ala, mis on kuulunud vaheldumisi Eesti ja Venemaa mõjusfääri. Tänapäeval identifitseerib end setu rahvusest mõni tuhat inimest.
Etümoloogia
Sõna päritolu pole täpselt teada, kuid arvatavasti lähtub rahva omaendonüümist. Võib olla seotud sõnaga 'seto' või kohanimega.
Kasutusnäited
Setu leelo on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Iga aasta augustis tähistatakse Setomaal Seto kuningriigi päeva.
Setu kultuuriruumis on säilinud palju iidseid traditsioone ja kombeid.