servituut
Servituut on asjaõigus, mis annab kellelegi õiguse kasutada teise isiku kinnistut teatud eesmärgil, näiteks läbikäimiseks, juhtmete paigaldamiseks või veekogu kasutamiseks.
Servituut on kinnisasja koormav asjaõigus, mis annab teise isiku kinnistule piiratud kasutusõiguse. Kõige tavalisemad on läbisõiduservituut (õigus läbida naabri kinnistut, et jõuda oma kinnistule) ja kommunikatsioonide servituut (õigus paigaldada ja hooldada elektri-, vee- või kanalisatsioonitorusid läbi võõra kinnistu). Servituut on kehtiv ka siis, kui kinnistu müüakse uuele omanikule – see on kinnistuga alaliselt seotud õigus. Servituudi saab seada notariaalselt kinnitatud lepinguga, mis kantakse kinnistusraamatusse. Eesti õiguses reguleerib servituute asjaõigusseadus. Servituudiga kaasneb tavaliselt ka kohustus maksta kasu eest tasu või hüvitist, kui pooled on nii kokku leppinud. Servituut lõpeb, kui selle eesmärk kaob või pooled lepivad kokku selle lõpetamises.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast servitus ('orjus, teenistus, alluvus'), mis tuleneb sõnast servus ('ori, teenija')
Kasutusnäited
Naabriga sõlmisime servituudi lepingu, mis annab meile õiguse kasutada nende kinnistul asuvat teed.
Kinnistusraamatust selgus, et kinnistule on seatud elektrikaabli servituut.
Ilma servituudita ei saa me oma maatükile juurdepääsu tagada, kuna see on teiste kinnistutega ümbritsetud.