seniks
Seniks on määrsõna, mis tähendab 'selle ajani', 'seni', 'selleks ajaks' või 'vahepeal'. Väljendab ajalist piiri või vahepealset perioodi kuni mingi sündmuse või hetkega.
Seniks on ajamäärsõna, mis väljendab ajalist piiri või vahepealset perioodi. See tähendab 'selle ajani', 'selleks ajaks' või 'vahepeal' ja viitab ajahetkele, mis kestab kuni mingi kindla sündmuse või hetkega. Sõna on moodustatud määrsõnast 'seni' (mis tähendab 'siiani', 'selle ajani') ja translatiivi käändelõpust -ks, mis väljendab muutumist või saavutamist. Näiteks lauses «Lähen poodi, seniks võid sina süüa teha» tähendab 'seniks' ajalist perioodi, mis kestab kuni ma poest tagasi tulen. Sõna on igapäevases kõnekeeles ja kirjakeeles üldlevinud ning kuulub eesti keele põhisõnavarasse. Mõnikord kasutatakse sünonüümidena ka sõnu 'seni', 'vahepeal' või 'selleks ajaks', kuigi 'seniks' kannab selgemat ajalist piiritletust.
Etümoloogia
Moodustatud määrsõnast 'seni' ja translatiivi käändelõpust -ks
Kasutusnäited
Buss tuleb alles tunni pärast, seniks võime kohvikus istuda.
Ma pean veel tööd lõpetama, seniks vaata telekat.
Seniks kui sa magasid, jõudis lumi maha sadada.