seltsielu
Seltsielu on organiseeritud sotsiaalne tegevus ja suhtlemine ühiskonnas, mis hõlmab osavõttu seltsidest, ühendustest ja ühistest kogunemistest. Samuti inimese aktiivne osalemine seltskondlikes sündmustes ja kogukondlikus elus.
Seltsielu tähistab inimeste korraldatud sotsiaalset tegevust ja ühistegevust ühiskonnas. See hõlmab osavõttu erinevatest seltsidest, ühendustest, klubidest ja organisatsioonidest, samuti aktiivset osalemist kogukondlikes kogunemistes, üritustes ja seltskondlikes sündmustes. Seltsielu on oluline sotsiaalsete sidemete loomiseks ja tugevdamiseks väljaspool perekonda ja tööd. Eestis on seltsielu ajalooliselt oluline osa kultuurist, hõlmates näiteks kultuuriseltse, lauluseltse, teadusseltse ja huvialaklubisid. Aktiivne seltsielu aitab kaasa kogukonna ühtekuuluvustunde tekkele ja ühiskondliku kapitali kasvule. Inimese kohta, kes osaleb aktiivselt erinevates seltsides ja üritustel, öeldakse, et tal on rikkalik või elav seltsielu. Seltsielu võib hõlmata nii formaalset tegevust (registreeritud seltsid, mittetulundusühingud) kui ka informaalseid kokkusaamisi ja sõpruskondade tegemisi.
Etümoloogia
Liitsõna 'selts' (ühiselt tegutsevate inimeste rühm) ja 'elu' (tegevus, olemine). Sõna 'selts' pärineb alamsaksa keelest (geselle, selschap).
Kasutusnäited
19. sajandi lõpus oli Eestis seltsielu õitseng, tekkisid paljud kultuuriseltsid ja haridustegijate koondised.
Väikeses maalinnas on seltsielu tihedalt seotud kohaliku rahvamajaga, kus kohtuvad nii lauluselts kui ka pensionäride klubi.
Tal on väga aktiivne seltsielu – ta osaleb nii kohalikus spordiklubis, raamaturingis kui ka vabatahtlikus tuletõrjeseltskonnas.