säästmine
Säästmine on raha kogumine ja kõrvale panemine tulevaste vajaduste või eesmärkide jaoks, kulutades vähem kui teenitakse. Säästmine on üks rahanduse põhiprintsiipe, mis aitab luua rahalist turvalisust ja saavutada pikaajalisi eesmärke.
Säästmine on protsess, kus inimene või majapidamine jätab osa oma sissetulekust kulutamata ja paneb selle kõrvale tulevikuks. Säästmise eesmärk võib olla väga erinev: erakorraliste kulutuste katmine, suurema ostu soetamine (näiteks auto või kodu), pensionieaks varumine või lihtsalt rahalise puhvri loomine ootamatute olukordade tarbeks. Säästmine on vastand tarbimisele ja põhineb edasilükatud rahuldustundel – loobumisele praegusest tarbimisest tulevase hüve nimel. Säästmise meetodid võivad olla erinevad: raha hoidmine pangakontol, hoiustamine, investeerimine väärtpaberitesse või kinnisvara. Eestis on levinud automaatne säästmine, kus kindel summa kantakse igakuiselt eraldi säästukontole. Säästmine on rahalise kirjaoskuse oluline osa ja aitab vältida üleliigset võlga ning sõltuvust laenudest. Ökonoomselt vaadatuna mõjutab säästmismäär riigi majandust – kõrgem säästmismäär võib tähendada vähem tarbimist lühiajaliselt, kuid rohkem investeeringuid pikaajaliselt.
Etümoloogia
Tuletis tegusõnast «säästma», mis on soome-ugri päritoluga (võrdle soome keele «säästää»). Tähendab algselt hoidmist, alalhoidmist, säästu tegemist.
Kasutusnäited
Alustasime säästmisega juba aasta tagasi, et suvel perepuhkusele minna.
Regulaarne säästmine aitab luua rahalise turvapadjandi ootamatute kulude tarbeks.
Paljud finantsekspert soovitavad panna säästmiseks kõrvale vähemalt 10% igakuisest sissetulekust.