saagikuskasvatus
Saagikuskasvatus on põllumajandusmeetod, kus põllul kasvatatakse järjest erinevaid kultuure kindlas järjekorras, et säilitada pinnase viljakust, vähendada haiguste ja kahjurite levikut ning parandada saaki.
Saagikuskasvatus ehk külvikord on põllumajanduslik süsteem, kus samal põllul vahetatakse erinevaid kultuuritaimi kindla kava järgi läbi aastate. Näiteks võib ühel aastal kasvatada nisu, järgmisel aastal kaunvilja, kolmandal aastal kartuleid. See meetod aitab vältida pinnase ühekülgset kurnatust, kuna eri taimed tarbivad muldadest erinevaid toitaineid ja rikastamas seda erineval viisil. Saagikuskasvatuse peamised eelised on paremad saagid, tervislikumad taimed, vähem haiguste ja kahjurite probleeme ning vähenenud vajadus kunstväetiste ja taimekaitsevahendite järele. Kaunviljade kasvatamine saagikuskasvatuses rikastab mulda lämmastikuga, mis on vajalik järgmiste kultuuride kasvuks. Saagikuskasvatus on olnud põllumajandusliku traditsioon sajandeid ja on oluline osa jätkusuutlikust põllumajandusest. Vastandina sellele on monokultuur, kus samal põllul kasvatatakse aastast aastasse sama kultuuri, mis kurvastab mulda ja suurendab haiguste riski.
Etümoloogia
Eesti keeles moodustatud sõna: saagikus (saak + -ikus) + kasvatus
Kasutusnäited
Talunik rakendab oma põldudel saagikuskasvatust, et vältida pinnase kurnatust.
Saagikuskasvatus aitab vähendada väetiste kasutamist ja parandab mulla kvaliteeti.
Mahepõllumajanduses on saagikuskasvatus üks olulisemaid põhimõtteid.