rõhutamine
Rõhutamine on millegi esiletõstmine, tähelepanu juhtimine olulisele või mingi asjaolu eriti tugevaks muutmine kõnes, kirjas või käitumises.
Rõhutamine on tegevus, kus esitatakse midagi tugevamalt, selgemalt või tähtsamana kui muud ümbritsevat. See võib toimuda mitmel viisil ja erinevates kontekstides. 1. Kõnes ja kirjas tähendab rõhutamine seda, et mingile sõnale, fraasile või mõttele antakse enam tähelepanu, näiteks hääle tugevuse, intonatsiooni, paksus kirja, kaldkirja või värvi abil. Näiteks õpetaja võib rõhutada eksamiküsimuse olulisust või kõneleja võib rõhutada teatud sõna, hääldades seda valjemini või aeglasemalt. 2. Keeleteaduses tähistab rõhutamine ka foneetilist nähtust, kus mingi silp või häälik hääldatakse tugevamini kui teised (rõhk sõnas). Eesti keeles on pearõhk tavaliselt esimesel silbil. 3. Laiemas tähenduses võib rõhutamine tähendada ka mingile väärtusele, põhimõttele või seisukohale erilist tähelepanu pööramist, näiteks hariduspoliitika võib rõhutada loodusteaduste õpetamist või ettevõte võib rõhutada jätkusuutlikkust oma tegevuses. Rõhutamine on oluline suhtlusvahend, mis aitab edasi anda infot selle kohta, mis on kõneleja või kirjutaja jaoks kõige olulisem.
Etümoloogia
Tuletatud tegusõnast «rõhutama», mis omakorda lähtub nimisõnast «rõhk». Sõna «rõhk» on germaani laen (võrdle saksa Druck).
Kasutusnäited
Direktor tegi rõhutamise sellele, et tähtaeg on kindel ja muutmatu.
Teksti rõhutamiseks kasutas autor paksus kirja ja kaldkirja.
Eesti keeles on rõhutamine tavaliselt esimesel silbil.