riigilõiv kohtusse
Riigilõiv kohtusse on riigile makstav tasu, mida tuleb tasuda kohtumenetluse algatamisel või teatud kohtutoimingute eest. See on kohustuslik maks, mida nõutakse näiteks hagi, avalduse või kaebuse esitamisel kohtule.
Riigilõiv kohtusse on riigile makstav kohustuslik tasu, mida tuleb tasuda kohtumenetluse algatamisel või teatud menetlustoimingute eest. Riigilõivu suurus sõltub menetluse liigist ja nõude väärtusest – näiteks tsiviilkohtumenetluses arvutatakse see proportsionaalselt hagi rahalisest suurusest, kusjuures kehtestatud on nii miinimum- kui ka maksimummäärad. Riigilõivu tasumise kohustus on ette nähtud riigilõivuseaduses ja see on üks menetluse algatamise eeldusi. Kui riigilõivu ei tasuta õigeaegselt, võib kohus jätta avalduse või hagi läbi vaatamata. Riigilõivu eesmärk on muu hulgas vältida põhjendamatute kohtuvaidluste algatamist ning katta osaliselt kohtusüsteemi kulusid. Teatud juhtudel, näiteks töövaidlustes töötaja poolt või perekonnavaidlustes, võib olla ette nähtud riigilõivu vabastus või soodustus. Samuti on võimalik taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist või tasumise edasilükkamist, kui isiku majanduslik olukord ei võimalda lõivu tasuda.
Kasutusnäited
Hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kohtusse, mis arvutatakse nõude suuruse põhjal.
Kui riigilõiv kohtusse jääb tasumata, võib kohus avalduse tagastada.
Maakohtusse hagi esitamisel oli riigilõiv kohtusse 150 eurot.