riigiabi
Riigiabi on riigi või kohaliku omavalitsuse poolt ettevõtjale antav majanduslik toetus, näiteks rahaline abi, maksusoodustus või sooduslaen, mis võib moonutada konkurentsi. Euroopa Liidu õiguses on riigiabi rangelt reguleeritud ja enamasti keelatud, välja arvatud lubatud erandjuhtudel.
Riigiabi on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku asutuse poolt ettevõtjale antav majanduslik eelis, mis võib moonutada konkurentsi turul. Riigiabiks loetakse otsest rahalist toetust, maksusoodustusi, riigipoolseid sooduslaene, riigivara tasuta või turuhinnast odavama kasutamise võimaldamist, riiklikke garantiisid või muid meetmeid, mis annavad ühele ettevõtjale eelise teiste ees. Euroopa Liidu õiguses on riigiabi andmine põhimõtteliselt keelatud, kuna see kahjustab õiglast konkurentsi ühisturul. Liikmesriigid peavad enne riigiabi andmist saama selleks Euroopa Komisjoni loa. Keeld ei kehti aga teatavatel juhtudel, näiteks väikeettevõtjatele suunatud abi, piirkondliku arengu edendamine, teadus- ja arendustegevuse toetamine, kultuuri ja kultuuripärandi säilitamine, loodusõnnetuste tagajärgede leevendamine või muud ülekaaluka avaliku huviga põhjendatud meetmed. Eestis kontrollib riigiabi andmist Rahandusministeerium ja järelevalvet teostab Konkurentsiamet. Ettevõtjad peavad olema teadlikud, et ebaseaduslikku riigiabi tuleb koos intressidega tagasi maksta, mis võib ettevõttele olla märkimisväärne rahaline koorem.
Kasutusnäited
Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti taotluse anda riigiabi taastuvenergia projektide arendamiseks.
Ettevõte pidi riigiabi tagasi maksma, kuna selgus, et toetus anti ebaseaduslikult.
Maksusoodustus võib teatud tingimustel kvalifitseeruda keelatud riigiabina.