retooriline
Retooriline tähendab kõnekunsti või veenmisoskusega seotud, samuti näilikku või vormilist, mitte sisulist. Retooriline küsimus on küsimus, millele ei oodata vastust, sest vastus on ilmne või küsimus on esitatud mõju avaldamiseks.
Retooriline on omadussõna, millel on kaks peamist tähendust. 1. Retoorikaga ehk kõnekunstiga seotud: retooriline keel on kaunilt kõlav ja veenev kõnepruuk, retooriline võte on keeleline tehnika, mida kasutatakse kuulajate mõjutamiseks. Retoorilised oskused hõlmavad argumenteerimist, veenmist ja efektseid keelendeid avalikus kõnes, kirjanduses või igapäevases suhtluses. 2. Näilik, vormiline või teeseldud, mitte sisuline: retooriline küsimus on küsimus, mida esitatakse mõju avaldamiseks, mitte vastuse saamiseks (nt «Kas sa ikka mõtled, mida sa teed?»). Retoorilisel küsimusel on vastus juba ilmne või see on esitatud hoopis väite või noomitusena. Sõna «retooriline» võib viidata ka tühjale ja sisutule kõnepruugile, kui öeldakse, et kellegi lubadused on vaid retoorilised. Retoorikat kui kõnekunsti on õpetatud juba antiikajast alates ning retoorilised võtted on olulised nii poliitilises kõnes, reklaamis kui ka kirjanduses.
Etümoloogia
Pärineb kreeka sõnast rhētorikós (kõnekunsti puudutav), mis tuleneb sõnast rhētōr (kõneleja, sõnaseadja). Ladina keeles rhetorica.
Kasutusnäited
«Kas sa tõesti arvad, et see on hea mõte?» on retooriline küsimus, sest vastust ei oodata.
Poliitik kasutas kõnes palju retoorilisi võtteid, et publik oma poolele meelitada.
Tema lubadused jäid vaid retooriliseks žestiks, tegelikke muudatusi ei tulnud.