reamees
Reamees on sõjaväes lihtne sõdur, kes teenib alampealiku või alamväelasena ning ei ole ohvitser ega allohvitser. Üldisemalt ka tavalise positsiooni või staatusega inimene organisatsioonis.
Reamees on sõjaväelises kontekstis lihtne sõdur, kes kuulub väeosa põhikoosseisu ning ei oma juhtivat auastet. Reamees teenib reeglina lihtsureana, kuulipilduja-, miinipilduja- või muu relvaüksuse liikmena ning allub ohvitseridele ja allohvitseridele. Eesti kaitseväes hõlmab reamehe mõiste näiteks kaitseväelasi auastmetega sõdur, reamees, kapral ja veebel. Reamees täidab käske ja täidab oma üksuses määratud ülesandeid. Üldkeeles kasutatakse sõna reamees ka kujundlikult, tähistamaks tavalist töötajat või organisatsiooni liiget, kes ei kuulu juhtkonda ega oma erilist positsiooni. Selline kasutus võib esineda nii tööelus kui ka igapäevastes olukordades, kus reamieheks nimetamisega rõhutatakse inimese tavalist, mitte-eristuvat staatust. Mõistet kasutatakse pigem neutraalses, vahel pisut alavääristamises tähenduses.
Etümoloogia
Liitsõna komponentidest 'rida' (sõjaväeline rivistus, üksuse põhikoosseis) ja 'mees' (sõdur, isik). Reamees kui rivisse kuuluv, tavaliselt positsioonil olev sõdur.
Kasutusnäited
Väeosa reamiehel tuleb täita ohvitseri korraldusi täpselt ja viivitamatult.
Ta oli lihtsalt reamees, kellele ei antud mingit otsustusõigust.
Kaitseväes alustas ta reamehena, kuid tõusis kiiresti seersandiks.