raviarst
Raviarst on kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kellel on õigus iseseisvalt patsiente uurida, diagnoose panna ja ravi määrata. Raviarstiõiguse saamiseks tuleb lõpetada arstiteaduskond ja sooritada riigieksam.
Raviarst on Eestis ametlikult kehtestatud kutsekvalifikatsioon, mis annab õiguse iseseisvalt tervishoiuteenuseid osutada. Raviarstiõiguse saamiseks peab inimesel olema arstiteaduskonna diplom (kas perearsti või eriarsti õppekava) ning läbitud riiklik arstitöö luba andev eksam. Raviarstiõigus antakse tähtajatult, kuid selle säilitamiseks tuleb pidevalt koolitustel osaleda ja täiendõpet läbida. Raviarsti eristatuks on kõrgem vastutus ja lai pädevus võrreldes näiteks õdede või tervishoiuspetsialistidega. Raviarst võib töötada kas perearstina, eriarstiabis (nt kirurg, kardioloog, onkoloog) või muudes tervishoiuasutustes. Oluline on eristada raviarstiõigust ülikoolis õppimisest: arstiteaduskonna lõpetamine annab diplomi, aga raviarstiõiguse saamiseks tuleb sooritada veel riigieksam ja täita teised nõuded. Raviarst kannab professionaalset ja juriidilist vastutust oma otsuste eest, mistõttu tema töö on rangelt reguleeritud tervishoiuseaduste ja arstieetika koodeksiga.
Kasutusnäited
Pärast gümnaasiumi lõpetamist soovis ta saada raviarstiks ja astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda.
Ainult raviarst võib välja kirjutada retseptiravimeid ja panna ametlikke diagnoose.
Eestis on raviarstide arv piirkonniti väga ebaühtlane, eriti puudus on maapiirkondade perearstidest.