rahvuslik
Rahvuslik on omadussõna, mis tähistab rahvusega seotud, rahvusele omast või iseloomulikku. Rahvuslik väljendub kultuuris, tavades, keeles ja identiteedis, mis ühendab teatud rahvusesse kuuluvaid inimesi.
Rahvuslik on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis on seotud rahvusega, kuulub rahvusele või väljendab rahvuse eriomast olemust. Rahvuslik hõlmab kultuurilisi, keelelisi, ajaloolisi ja vaimseid jooni, mis eristavad üht rahvust teistest ja loovad rahvusliku identiteedi. Eesti kontekstis viitab rahvuslik sageli eestlastele omasele: rahvuslikud kombed (nt jaanilaupäev, laulupidu), rahvuslik kultuur (rahvatantsud, rahvariided, rahvalaulud), rahvuslik liikumine (19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ärkamisaeg) ning rahvuslik identiteet (eesti keele, kultuuri ja väärtuste vaaliminen). Rahvuslik võib tähistada ka poliitilist suundumust, kus rõhutatakse oma rahvuse huve ja iseseisvust. Eesti ajaloos mängis rahvuslik ärkamine olulist rolli iseseisvuse saavutamisel 1918. aastal ja taasiseseisvumisel 1991. aastal. Rahvuslik ei tähenda tingimata teiste rahvuste välistamist, vaid pigem oma rahvusliku identiteedi teadvustamist ja hoidmist. Kaasajal kasutatakse mõistet nii kultuurilises, poliitilises kui ka igapäevases kontekstis.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «rahvus», mis omakorda pärineb sõnast «rahvas». Järelliide -lik moodustab omadussõna, mis näitab kuuluvust või seotust.
Kasutusnäited
Rahvuslik riietus oli peo oluline osa.
Laulupidu on üks olulisemaid rahvuslikke sündmusi Eestis.
19. sajandil kasvas eestlaste seas rahvuslik teadvus.
Muuseumis eksponeeritakse rahvuslikku käsitööd ja rahvariideid.
Rahvuslik identiteet väljendub keeles, tavades ja kultuuripärandis.