rahvavabariik
Rahvavabariik on riigikorralduse vorm, kus riigivõim kuulub vormiliselt rahvale, kuid tegelikkuses on võim koondunud üheparteilise süsteemi kätte. Rahvavabariigi nimetust kasutasid eriti XX sajandil kommunistlikud ja sotsialistlikud riigid.
Rahvavabariik on riigi ametlik nimetus, mida kasutasid peamiselt sotsialistlikud ja kommunistlikud riigid, rõhutamaks, et võim kuulub rahvale ja töölisklassile. Praktikas tähistas see enamasti üheparteilist diktatuuri, kus tegelik võim oli kommunistlikul parteil. Tuntumad näited on Hiina Rahvavabariik (alates 1949), Põhja-Korea ametlik nimi Korea Rahvademokraatlik Rahvavabariik ja endine Poola Rahvavabariik (1952-1989). Nõukogude mõjusfääris kasutasid seda nimetust mitmed Ida-Euroopa riigid külma sõja ajal. Eestis puutus rahvavabariigi mõistega kokku 1940. aastal, kui nõukogude okupatsiooni järel moodustati Eesti NSV (Nõukogude Sotsialistlik Vabariik). Kuigi Eesti ise ei kandnud rahvavabariigi nimetust, oli see osa samast ideoloogilisest süsteemist. Termin on tänapäeval peamiselt ajalooline, kuna enamik endisi rahvavabariike on kas kaotanud selle nimetuse või muutnud oma riigikorraldust. Rahvavabariigi mõiste on vastuoluline: kuigi nimetus viitab demokraatiale ja rahva võimule, oli tegelikkuses tegu autoritaarsete või totalitaarsete režiimidega, kus puudusid vabad valimised, mitmeparteiline süsteem ja kodanikuvabadused.
Etümoloogia
Liitsõna: rahva (rahvas, genitive) + vabariik. Tõlge vene keelest нapodнaя pecпyбликa, mis omakorda pärineb sotsialistlikust ideoloogiast rõhutamaks rahva võimu.
Kasutusnäited
Hiina Rahvavabariik on maailma rahvarohkeim riik.
Paljud endised rahvavabariigid muutusid 1990. aastate alguses demokraatlikeks vabariikideks.
Rahvavabariigi nimetuse all varjas end sageli autoritaarne üheparteiline režiim.