rahvasaadik
Rahvasaadik on rahva poolt valitud isik, kes esindab valijaid seadusandlikus kogus, Eestis eelkõige Riigikogu liige.
Rahvasaadik on demokraatlikes riikides rahva poolt valitud esindaja, kes tegutseb parlamendis või muus seadusandlikus kogus. Rahvasaadiku peamine ülesanne on esindada oma valijate huve, osaleda seaduste vastuvõtmisel ja kontrollida täidesaatva võimu tegevust. Eestis on rahvasaadikud Riigikogu 101 liiget, kes valitakse neljaks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel. Rahvasaadikud moodustavad fraktsioonide ja komisjonide kaudu parlamendi töökorralduse, arutavad ja võtavad vastu seadusi ning otsustavad riigi eelarve üle. Rahvasaadiku staatus annab parlamendiliikmele mitmeid õigusi ja kohustusi: õigus esitada eelnõusid ja arupärimisi, osaleda aruteludes ja hääletustel, samuti parlamentaarse puutumatuse, mis kaitseb teda poliitiliste vaadete tõttu õigusliku tagakiusamise eest. Rahvasaadiku amet on Eestis täiskohaga töö, millega kaasneb ametipalk ja vastutus valijate ees. Mõiste rahvasaadik rõhutab, et parlamendiliige saab oma volitused rahvalt ja peab tegutsema rahva huvides, mitte ainult oma partei või isiklike huvide nimel.
Etümoloogia
Liitsõna: rahvas + saadik. Sõna «saadik» tähendab saadetud isikut, esindajat; rahvasaadik on seega rahva saadetud esindaja.
Kasutusnäited
Rahvasaadikud arutasid täna Riigikogus järgmise aasta riigieelarve eelnõu.
Valimistel kogus kandidaat piisavalt hääli, et saada rahvasaadikuks.
Rahvasaadiku ülesanne on esindada valijate huve ja osaleda seadusloomes.