rahvaerakond
Rahvaerakond on poliitiline erakond, mis väidab esindavat laia rahvahulka või «rahva tahet», sageli vastandudes eliidile või asutustele. Rahvaerakonnad rõhutavad tavainimeste muresid ja huvide kaitsmist, kritiseerivad sageli traditsioonilist poliitilist süsteemi.
Rahvaerakond on poliitiline liikumine või erakond, mis väidab esindavat tavainimeste ehk «rahva» huve ning vastandab end poliitilisele, majanduslikule või kultuurilisele eliidile. Rahvaerakonnad rõhutavad, et traditsiooniline poliitika on kaotanud kontakti tavaliste kodanike vajadustega ning lubavad naasta «rahva tõeliste huvide» juurde. Rahvaerakondadele on iseloomulik tugev juht, lihtsad ja emotsionaalsed sõnumid ning sageli kriitika välismaiste institutsioonide, rahvusvaheliste organisatsioonide või sisserände suhtes. Nad võivad esindada nii parempoolset kui ka vasakpoolset poliitikat, kuid ühendab neid retoorika, mis seab «rahva» ja «eliidi» vastandusse. Rahvaerakonnad on saavutanud edu paljudes riikides, kus valijad tunnevad end mainstream-poliitikast võõrandununa. Kriitikud hoiatavad, et rahvaerakondade retoorika võib olla lihtsustav, polariseeriv ja ohustada demokraatlikke institutsioone. Eestis on erinevatel aegadel mitmeid erakondi nimetatud rahvaerakondadeks, kusjuures see märgistus on sageli poliitiline ja vaidlustatud. Rahvaerakondade toetus kasvab eriti majandus- või poliitiliste kriiside ajal, kui rahulolematuse tase ühiskonnas on kõrge.
Etümoloogia
Liitsõna: rahvas + erakond. Eesti keelde tõlgitud rahvusvahelisest poliitikateaduslikust mõistest, mis viitab populistlikele erakondadele.
Kasutusnäited
Valimistel saavutas edu rahvaerakond, mis lubas võidelda korruptsiooni ja eliidi privileegide vastu.
Analüütikud arutavad, kas uut liikumist võib nimetada rahvaerakonnaks või on see pigem traditsioonilise ideoloogiaga partei.
Rahvaerakonnad on viimastel aastakümnetel tugevnenud paljudes Euroopa riikides, sh Prantsusmaal, Itaalias ja Poolas.