raba
Raba on soode tüüp, kus turbakiht on paks ja taimestik toitub peamiselt sademete veest. Rabad on Eesti looduse olulised ökosüsteemid, kus kasvavad rabataimed nagu turbasammal, põld-villpea ja jõhvikas.
Raba on kõrgeim soode arengujärk, mis tekib siis, kui turbakiht on muutunud nii paksaks, et taimestik ei saa enam toitaineid põhjaveest, vaid toitub üksnes sademete veest. Rabaturvas on happeline ja toitainetevaene, mistõttu seal kasvavad ainult rabataimed, kes on kohanenud nende karmide tingimustega. Tüüpilised rabataimed on turbasammal, põld-villpea, soo-piisusilm, jõhvikas, sinikas ja vaevakask. Rabad on Eesti looduse olulised ökosüsteemid, mis talletavad süsinikku ja reguleerivad veeringet. Eestis on tuntud rabade seas näiteks Soomaa, Endla ja Viru raba. Rabade kaitse ja taastamine on oluline osa Eesti looduskaitsest, kuna need on väärtuslikud elupaigad paljudele liikidele. Rabad jagunevad tüüpide järgi laugrabaiks, kus on turbasamblaga kaetud tasandik, ja kõrgraba tüüpideks, kus keskosa on kõrgenenud. Inimtegevus nagu kuivendamine ja turbakaevandamine on oluliselt vähendanud looduslike rabade pindala.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, eesti keeles kasutusel juba vanim kirjakeelne periood. Sugulussõnad soome rabas 'piir, serv', kuid eesti keeles omandanud tähenduse 'kõrgsoo'.
Kasutusnäited
Käisime kooliretkel rabas ja nägime seal kasvamas punaseid jõhvikaid.
Soomaa raba on üks Eesti suurimaid ja tuntumaid raba-alasid.
Raba taimestik on kohanenud toitainetevaese ja happelise keskkonnaga.
Turbasammal on raba iseloomulikum taim, mis aitab kaasa turba tekkele.
Looduskaitsjad töötavad kuivendatud rabade taastamise kallal.