pügamine
Pügamine on villa, karva või karvkatte lõikamine või pügamismasinaga eemaldamine loomadelt, eriti lammastelt, aga ka koertelt ja teistelt loomadelt.
Pügamine on villa või karva lõikamine ja eemaldamine loomadelt, kõige sagedamini lammastelt nende villakasuka saamiseks. Lambaid pügitakse tavaliselt kord aastas, enamasti kevadel enne suvekuuma saabumist, et loom ei kannataks kuumuse käes ja et saada kvaliteetset villa. Pügamine toimub traditsiooniliselt käsitsi kääridega või spetsiaalsete elektriliste pügamismasinatega. Oskuslik pügaja suudab ühe lamba pügada keskmiselt viie kuni kümne minutiga, püüdes saada villa ühes tükis ja vältida looma vigastamist. Lambapügamine on oluline osa talumajandusest ja villatööstusest, sest see annab tooraine villa tootmiseks. Pügamine on vajalik ka looma heaolu tagamiseks, kuna liiga paks villakasuk võib põhjustada ülekuumenemist ja nahaga seotud probleeme. Lisaks lammastele pügitakse ka teisi loomi: näiteks koeri (eriti pikakarvalisi tõuge) pügitakse hügieenilistel ja esteetilistel eesmärkidel, alpakasid ja angoorakitsesid pügitakse kiiuga saamiseks. Pügamist tehakse ka hobustele, kui nende karvkate on talvel liiga paks ja takistab treenimist või tekitab higistamist.
Etümoloogia
Eesti keele sõna «pügama» on soome-ugri päritolu, võrreldav soome keele sõnaga «pukea» (riietama, rõivastama).
Kasutusnäited
Kevadel toimub taluõues lambaste pügamine, et saada suveks villa ja hoida loomi jahedamana.
Koera pügamine on vajalik, et takused ei tekiks ja loom oleks puhas.
Pärast pügamist tundusid lambad palju kergemad ja liikusid ringi palju elavam alt.