põliselanik
Põliselanik on rahvas või inimrühm, kes on elanud teatud alal juba enne selle piirkonna koloniseerimist või vallutamist ning on säilitanud oma eripärase kultuuri, keele ja traditsioonid.
Põliselanik on rahvas või inimrühm, kes on elanud teatud geograafilisel alal põlvkondade vältel, tüüpiliselt juba enne selle piirkonna koloniseerimist, vallutamist või riigi piiride kehtestamist. Põliselanikud eristavad end sageli eripärase kultuuri, keele, usundiliste tavade ja maakasutuse traditsioonide poolest. Mõiste on oluline rahvusvahelises õiguses ja inimõiguste valdkonnas. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tunnustab põlisrahvaste õigusi, sealhulgas õigust säilitada oma kultuur, keel ja tavad ning osaleda neid puudutavates otsustes. Tuntud näited põlisrahvastest on Ameerika indiaanlased, Austraalia aborigeenid, Uus-Meremaa maoorid, Skandinaavia saamid ja Venemaa põhjarahvad. Eestis ei ole ametlikult tunnustatud põlisrahvaid, kuigi eestlasi võib pidada selle maa põlisrahvaks. Mõiste kasutatakse sageli kontekstis, kus räägitakse põlisrahvaste õigustest, maa omandist, kultuurilisest identiteedist ja ajaloolisest ebaõiglusest kolonialismi või sundassimilatsiooni tõttu.
Etümoloogia
Liitsõna: põlis (algne, esialgne, põline) + elanik (elama)
Kasutusnäited
Austraalia valitsus on püüdnud parandada suhteid põliselanike kogukonnadega ja tunnistada neile tekitatud kahju.
Kanada põliselanikud on võidelnud oma maaõiguste tunnustamise eest juba aastakümneid.
Paljud põliselanikud säilitavad siiani oma traditsioonilisi eluviise, kuigi moderniseerumine on toonud kaasa suuri muutusi.