põline
Põline on omadussõna, mis tähendab algupärast, päritolulist, põlvkondade kaudu pärandunud või kohapealset. Kirjeldab midagi, mis on mingil alal või rahva seas olnud väga pikka aega, põlvest põlve.
Põline on omadussõna, mis kirjeldab midagi algupärast, päritolulist või põlvkondade kaudu pärandunud. Sõna rõhutab pikaajalist seost, päritolu ja juurdumist. Näiteks põliselanik on inimene, kelle esivanemad on elanud samas paigas põlvkondade kaupa. Põline viitab sellele, et tegemist on millegi algsega, mitte hiljem tulnuga või omandatuga. Sõna kasutus on neutraalne ja kirjeldav, ilma väärtushinnanguta. Levinumad väljendid on põliselanik (algupärane elanik), põline rahvas (pärismaine rahvas), põline traditsioon (põlvkondade kaupa pärandunud komme). Sõna kasutatakse sageli ajaloolises, kultuurilises ja geograafilises kontekstis. Põline ei tähenda tingimata esimest või ainuvõimalikku, vaid pigem pikaajalist ja orgaanilist kuulumist. Näiteks põlisrahvad on rahvad, kes on elanud teatud alal juba enne koloniseerimist või uute rahvaste saabumist.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «põlv», mis tähendab nii kehaosa kui ka sugupõlve, põlvkonda. Järelliide -line moodustab omadussõna, mis viitab põlvkondade kaudu pärandumisele.
Kasutusnäited
Eestlased on siin maal põlised elanikud.
See on meie perekonna põline suvekoht, kus oleme käinud juba viis põlvkonda.
Saamid on Skandinaavia põlisrahvas.