pikenemine
Pikenemine on protsess, mille käigus miski muutub pikemaks ruumiliselt või kestab kauem ajaliselt. Eesti keeles viitab see ka häälikumuutusele, kus lühike häälik muutub pikaks või pikk ülipikaks.
Pikenemine on muutus, mille käigus miski saab pikemaks. Sõnal on mitu põhitähendust olenevalt kontekstist. 1. Ruumiline pikenemine – objekti füüsiline pikenemisprotsess. Näiteks võivad materjalid kuumutamisel pikeneda, lapsed kasvades pikemaks muutuda või päevad suve lähenedes pikeneda. Füüsikas ja tehnikas on see oluline nähtus, mida tuleb arvestada konstruktsioonide ja mehhanismide projekteerimisel (nt raudteerööpad või sillad vajavad liigendusi soojuspikkenemise tõttu). 2. Ajaline pikenemine – millegi kestuse pikenemine või tähtaja pikendamine. Näiteks tähtaja pikenemine, projekti veninud graafik või puhkuse pikendamine. 3. Keeleteaduses on pikenemine foneetiline protsess, kus lühike häälik muutub pikaks või pikk häälik ülipikaks. Eesti keeles on kolm pikkusastet (lühike, pikk, ülipikk) ja pikenemine on oluline sõnade tähenduse eristamisel. Näiteks võib astmevahelduses toimuda kaashääliku pikenemine või täishääliku pikenemine sõnavormide moodustamisel. Pikenemine on sageli vastandprotsess lühenemisele.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «pikk» sufiksi -nemine abil, mis väljendab protsessi või tegevust.
Kasutusnäited
Kevadel toimub päevade pikenemine, mis tõstab inimeste meeleolu.
Metallkonstruktsioonide soojuspikenemine tuleb projekteerides arvesse võtta.
Eesti keele õpetaja selgitas tundis kaashääliku pikenemist astmevahelduses.