piisavus
Piisavus on omadus või seisund, kus midagi on küllaldaselt või nii palju kui vaja, et täita mingit eesmärki või vajadust.
Piisavus väljendab seisundit, kus millegi kogus, kvaliteet või ulatus vastab nõuetele või ootustele. See tähendab, et ressursse, vahendeid, aega või muid tegureid on küllaldaselt, et saavutada soovitud tulemus või täita mingit funktsiooni. Piisavuse mõiste on suhteline ja sõltub kontekstist ning seatud eesmärkidest. Igapäevaelus räägitakse piisavusest näiteks sissetulekute, toidu, aja või teadmiste kontekstis. Õiguskeeles ja halduses kasutatakse piisavuse mõistet tõendite, põhjenduste või tingimuste hindamisel – näiteks kas tõendid on piisavad süüdistuse esitamiseks või kas dokumendid on piisavad taotluse rahuldamiseks. Majanduses ja keskkonnaküsimustes räägitakse ressursside piisavusest ja jätkusuutlikust. Filosoofiliselt võib piisavus olla seotud rahuloluga – küsimus, millal on midagi «piisavalt» ja kas rohkem on alati parem.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «piisama» (olema küllaldane, rahuldama vajadust), liide -vus moodustab abstraktse nimisõna.
Kasutusnäited
Kohus leidis, et tõendite piisavus ei võimalda süüdistust kinnitada.
Perekonna sissetulekute piisavus sõltub elukoha hinnatasemest ja perekonna suurusest.
Uuringus hinnati toitainete piisavust laste toidulaudadel.