piim
Piim on valge vedelik, mida imetajad toodavad oma noorukite toitmiseks. Inimeste toidulaual on piim eelkõige lehma piimanäärmete eritatud toode, mida kasutatakse joogina ja paljude toiduainete valmistamiseks.
Piim on valge, toitev vedelik, mida imetajate emased toodavad piimanäärmetes oma järglaste toitmiseks. Inimeste tarbimiseks on kõige levinum lehmapiim, kuid kasutatakse ka kitse-, lamba-, pühvli- ja teiste loomade piima. Piim sisaldab valgeid, rasvu, süsivesikuid (peamiselt laktoosi), vitamiine ja mineraalaineid, eriti kaltsiumi. Eestis on piimatööstus oluline põllumajandusharu ja piim on rahvusliku toidukultuuriga tihedalt seotud toode. Kaupluses müüdav piim on tavaliselt pastöriseeritud või ultrapastöriseeritud ning seda pakutakse erineva rasvasisaldusega (täispiim, vähendatud rasvasisaldusega, koor, rõõsk laim). Piimast valmistatakse paljusid tooteid nagu juust, kohupiim, hapukoor, jogurt, või ja jäätis. Taimsetel jookidel nagu kaerapiim või mandlipiim kasutatakse nimetust «piim» sageli turunduslikult, kuigi need ei ole bioloogiliselt piim. Piima tähtsust eesti kultuuris peegeldab ka rahvapärane ütlus «piimajõed ja pudrumäed» kui väljend külluse ja heaolu kohta.
Etümoloogia
Ürggermaani algupära sõna, suguluses saksa keele sõnaga Milch ja inglise milk.
Kasutusnäited
Hommikul jõin klaasi piima ja söin saia.
Poes müüakse nii tava- kui laktoosivabu piima.
Vanaema tõi talust värsket piima, mis oli veel soe.
Kohvi sisse panen alati natuke piima.
Laps on allergiline lehmapiima vastu.