persoon
Persoon on inimene, kes on õiguste ja kohustuste kandja, samuti keeleteaduses grammatiline kategooria, mis näitab kõneleja, kuulaja või kolmanda osapoole suhet tegevusega.
1. Õiguslikus tähenduses on persoon õiguste ja kohustuste kandja. Eraisik ehk füüsiline isik on üksikisik, juriidiline isik on organisatsioon või ettevõte, kellel on õiguslik isikustaatus. Õigussubjektina saab persoon olla lepingupool, omada vara, võtta kohustusi ja vastutada oma tegude eest. 2. Keeleteaduses on persoon grammatiline kategooria, mis väljendab suhet kõnelejaga. Eesti keeles eristatakse kolme pöördevormi: esimene persoon (mina, meie), teine persoon (sina, teie) ja kolmas persoon (tema, nad). Näiteks tegusõna «laulan» on esimeses pöördes, «laulad» teises ja «laulab» kolmandas. 3. Üldkeeles tähendab persoon lihtsalt inimest, isikut või tegelaskuju. Seda kasutatakse sageli ametlikus või formaalses kontekstis, näiteks «üritusele saabus kolmkümmend persooni» või «oluline persoon». Sõna on ladinakeelse päritoluga ja kasutusel paljudes Euroopa keeltes sarnases tähenduses.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast persona, mis tähendas algselt teatrimaski või rolli, hiljem inimest või isikut.
Kasutusnäited
Lepingus olid persoonidena märgitud nii ostja kui ka müüja.
Eesti keeles on tegusõnal kolm persooni: mina laulan, sina laulad, tema laulab.
Üritusele oli oodatud vaid kutsutud persoonid.