peit

nimisõna neutraalne igapäev

Peit on varjatud või peidetud asukoht, koht, kus midagi või kedagi hoitakse varjul. Samuti peitumise või peitmise tegevus.

Peit on koht või olukord, kus midagi või kedagi hoitakse varjul, peidetuna teiste eest. Sõna kasutatakse nii füüsilise varjupaiga kui ka abstraktsema peitmise kohta. Näiteks võib laps mängida peitust ja otsida endale head peitu, või võib salakaubavedaja hoida kaupu peitus. Sõna kasutamine on levinud igapäevakeeles, eriti laste mängude kontekstis (peitu mängimine, peitusemäng). Samuti kasutatakse väljendeis nagu «peitu panema», «peitu minema» või «peitu hoidma», mis kõik tähistavad varjamise või peitumise tegevust. Sõna on seotud tegusõnaga peitma, mis tähendab millegi varjamist või nähtamatuks tegemist. Peit võib viidata ka loomade peidupaigale looduses või sõjalisele varjepaigale. Eesti keeles on sõna peit põhilise tähendusega seotud ka peitjääk (ookeani veealune mägi) ja peidik (peidetud asi või koht).

Etümoloogia

Pärineb tegusõnast peitma, mis kuulub soome-ugri keelerühma. Samajuureline sõna leidub soome keeles (peitto).

Kasutusnäited

Lapsed leidsid endale pargi põõsaste vahelt hea peidu.
Varas hoidis varastatud kaupu vana lao peitus.
Oravad peidavad pähklid peitu talveks.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt