pärimine
Pärimine on protsess, mille käigus omandatakse surnud isiku vara ja õigused seaduses või testamendis määratud pärijate poolt. Samuti bioloogias tunnuste edasikandumine järglastele.
Pärimine on mitmeti kasutatav mõiste, millel on kaks peamist tähendust. 1. Õiguslikus mõttes on pärimine protsess, mille käigus omandatakse surnud isiku (pärandaja) vara, õigused ja kohustused seaduses määratud sugulaste (seaduslik pärimine) või testamendis nimetatud isikute (testamendijärgne pärimine) poolt. Pärijad saavad pärandi üldjuhul automaatselt pärija surma hetkel, kuid pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuleb teha ametlik avaldus kuue kuu jooksul. Pärandvara hulka kuuluvad nii vara kui ka võimalikud kohustused, sealhulgas võlad. Pärimise kord on Eestis reguleeritud pärimisseadusega. 2. Bioloogias tähendab pärimine geneetiliste tunnuste edasikandumist vanematelt järglastele. See toimub DNA ja geenide kaudu, mille tõttu lapsed pärivad vanemate väliseid ja sisemisi omadusi nagu välimus, veregrupp, teatavad haigused või eelsoodumused. Pärilikkust uurib geneetika teadusharu, mille alusepanijaks peetakse Gregor Mendelit. Pärimine toimub nii inimeste kui ka loomade ja taimede puhul, kandes edasi bioloogilist informatsiooni põlvest põlve.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast pärima, mis on eesti keeles iidne sõna tähenduses 'pärandina saama, omandama'.
Kasutusnäited
Pärast isa surma algas pärimine, mis hõlmas nii maja kui ka pangakontol olnud raha.
Testament muudab pärimise korda ja võimaldab jätta vara valitud inimestele.
Geneetikas uuritakse pärimise seaduspärasusi ja seda, kuidas tunnused põlvest põlve kanduvad.
Notari juures selgitati meile pärimise käiku ja vajalikke dokumente.
Silmade värvi pärimine toimub geenide kaudu, mida laps saab mõlemalt vanemalt.