pärg
Pärg on ringikujuline ehis või kaunistus, mis on valmistatud taimedest (nt õied, oksad, lehed) või muudest materjalidest ja mida kantakse peas või kasutatakse mälestuse või austuse väljendamiseks.
1. Pärg on ringikujuline peaehe või kaunistus, mis on valmistatud taimedest (lilled, lehed, oksad), paeltest või muudest materjalidest. Seda kantakse peas piduliku, tseremoniaali või sümboolse eesmärgiga. Ajalooliselt on pärga kandmine olnud au või võidu märk, nt ladinakeelses kultuuris said võitjad ja kangelased kandjaks loorberipärgi. 2. Pärg on ka mälestusmärk, mida asetatakse hauale, ausamba juurde või mälestuskohta austuse ja mälestuse väljendamiseks. Hauapärgad valmistatakse sageli männiokstest, küünlalehtedest või kunstmaterjalidest ning neid tuuakse eriti hauakaunistuspäeval ja matustel. 3. Ülekantud tähenduses võib pärg tähistada au, tunnustust või võitu. Näiteks väljendis «pälvima loorberipärja» tähendab see tunnustuse või kuulsuse saavutamist. Pärg on Eesti kultuuris oluline sümbol nii rõõmsatel pidupäevadel (nt midsommaripärg jaanipäeval, pruudi pulmapärg) kui ka leinas ja mälestamises.
Etümoloogia
Vanast germaani algkeelest, suguluses saksa keele sõnaga Berg (mägi, kõrgendik), kuid eesti keeles kujunenud tähendus on seotud ringikujulise peaehte või kaunistusega.
Kasutusnäited
Võitja pähe asetati pärg kuldsetest õlikuokstest.
Matustel toodi haua äärde kauneid pärgi lillede ja männiokstega.
Jaanipäeval punusid tüdrukud endale pärjad metsalilledest.