pandasündroom
Pandasündroom on psühholoogiline seisund, kus pantvangi võetud inimene hakkab tundma kaastunnet ja looma emotsionaalset sidet oma röövijatega ning võib hakata neid kaitsma või õigustama. Tuntud ka kui Stockholmi sündroom.
Pandasündroom on psühholoogiline nähtus, mille puhul ohver arendab välja positiivseid emotsioone, sümpaatiat või isegi lojaalsust oma röövijate, vägistajate või muul viisil teda ähvardavate isikute suhtes. Sündroom võib tekkida pantvangi-, vägistamis- või väärkohtlemise olukordades, kus ohver on pikema aja jooksul sõltuv või isoleeritud koos vägivallatsejaga. Mõiste tuleneb ingliskeelsest terminit Stockholm syndrome, mis sai nime 1973. aasta panga pantvangidraama järgi Stockholmis, kus pantvangi võetud inimesed keeldusid pärast vabastamist oma röövijaid süüdistamast ja hoopis kaitses neid. Pandasündroom on kohanemisstrateegia, mis tekib äärmuslikus stressiolukorras, kus ohver tajub, et tema ellujäämine sõltub sellest, kuidas ta suhtub vägivallatsejasse. See võib avalduda röövijate kaitsvas käitumises, keeldumises nende vastu tunnistamast või isegi nende tegude õigustamises. Sündroom pole ametlik meditsiiniline diagnoos, kuid seda kasutatakse traumapõhiste käitumismustrite kirjeldamiseks.
Etümoloogia
Ingliskeelsest terminost Stockholm syndrome, mis sai nime 1973. aasta pantvangidraama järgi Stockholmis, Rootsis
Kasutusnäited
Pikaajaline kodune vägivald võib ohvris põhjustada pandasündroomi, mistõttu ta keeldub kaebust esitamast.
Psühholoog selgitas, et pandasündroom on tegelikult ellujäämismehhanism äärmuslikus stressiolukorras.
Pandasündroomi tõttu võivad pantvangivõtmise ohvrid pärast vabastamist hoopis oma röövijaid kaitsta.