painutama
Painutama on tegusõna, mis tähendab sõna vormi muutmist grammatiliste kategooriate (käänete, pöörde, arvu, aja jms) järgi. Eesti keeles painutatakse nimisõnu, omadussõnu, asesõnu, tegusõnu ja arvsõnu.
Painutama on keeleteaduslik termin, mis tähistab sõna vormi muutmist vastavalt grammatilistele kategooriatele. Eesti keeles, mis on painduv ehk flektiivne keel, on painutamine põhiline viis, kuidas sõnad omavahel lausetes seostuvad ja tähendust väljendavad. Nimisõnade, omadussõnade, asesõnade ja arvsõnade painutamist nimetatakse käändmiseks - need sõnad muutuvad käänete (nagu nimetav, omastav, osastav jne) ja arvude (ainsus, mitmus) järgi. Näiteks sõna «raamat» painutamisel saame vorme: raamat, raamatu, raamatut, raamatuga jne. Tegusõnade painutamist nimetatakse pöördmiseks - need muutuvad pöörete (ainsus, mitmus, isikud), aegade (olevik, lihtminevik, täisminevik jne) ja kõneviisi (kindel, tingiv, kaskev) järgi. Näiteks tegusõna «lugema» painub: loen, loeme, lugesid, oleme lugenud jne. Eesti keel on tuntud oma rikkaliku käändesüsteemi poolest, kus on 14 käänet, mis teeb painutamise üheks olulisemaks keele õppimise osaks. Painutamine erineb tuletamisest, kus sõna tähendus muutub (nt «luge-ma» → «luge-ja»), samas kui painutamisel põhitähendus jääb samaks, muutub vaid grammatiline funktsioon lauses.
Kasutusnäited
Eesti keele tunnis õpime nimisõnu painutama kõigis 14 käändes.
Võõrkeele õppijatel on sageli raske eestikeelseid tegusõnu õigesti painutada.
Käändsõnade painutamisel tuleb alati arvestada nii käänet kui ka arvu.