paha
Paha on midagi halba, kahjulikku või moraalselt väära. Saab tähistada nii kurjust, haiget, viga kui ka ebameeldivat olukorda.
1. Paha on ennekõike midagi halba, kahjulikku või ebasoovitavat. Seda kasutatakse laialt igapäevakeeles kirjeldamaks negatiivseid olukordi, tunnetusi või asju. Näiteks võib öelda, et keegi teeb «paha», teine tunnetab «paha» (valu, ebamugavust) või midagi maitseb «paha» järele. 2. Moraalselt-eetilises tähenduses viitab paha kurjusele, pahatahtlikkusele või moraalinormide rikkumisele. See on hea vastand filosoofilises ja religioosses mõttes. Näiteks räägitakse «hea ja paha vahelisest võitlusest» või «kurja jõust». 3. Tervishoius ja igapäevakeeles tähistab paha sageli valu, haiget või haigustunnet. Näiteks «kõht on paha», «pea teeb paha» või «mul on paha olla». Viimane väljend võib tähendada nii füüsilist halba enesetunnet (iiveldus) kui ka emotsionaalset ebamugavust. 4. Fraseoloogias esineb paha paljudes väljendites: «paha lõhn», «paha tahe» (pahatahtlikkus), «paha vaim» või «paha nõu». Paha võib olla ka nimisõna («ta tegi mulle paha») või omadussõna («paha inimene»).
Etümoloogia
Läänemeresoome algupära sõna, sugulasi esineb ka soome keeles (paha). Pärineb tõenäoliselt muinassoome keelest.
Kasutusnäited
Tal on paha olla, ilmselt sõi midagi rikkis.
Ta ei teinud seda paha tahtega, see oli lihtsalt õnnetus.
Pärast trenni tegi kogu keha paha.
See on paha märk, kui juht ei kuula töötajate arvamust.
Vanasti räägiti palju hea ja paha vahelisest võitlusest.