ostu-müügileping
Ostu-müügileping on kahe poole vaheline leping, milles müüja kohustub andma ostjale üle teatud asja ning ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud hinna.
Ostu-müügileping on üks levinumaid lepingutüüpe, mille puhul üks pool (müüja) annab teisele poolele (ostjale) üle teatud asja omandisse ning ostja maksab selle eest raha. Lepingut reguleerib võlaõigusseadus ja see võib puudutada nii vallasasju (autod, kodumasinad, mööbel) kui ka kinnisasju (korterid, majad, maad). Kinnisasja ostu-müügilepingu puhul nõutakse notariaalset kinnitamist. Lepingus määratakse kindlaks müüdava asja kirjeldus, hind, tasumise tingimused ja üleandmise aeg. Samuti sätestatakse poolte õigused ja kohustused, näiteks müüja vastutus asja puuduste eest ja ostja õigus nõuda puuduste kõrvaldamist või hinnaalandust. Ostu-müügileping võib olla nii suuline kui ka kirjalik, kuid oluliste tehingute puhul on soovitatav kirjalik vorm. Lepingu olemuslik tunnus on see, et omand läheb üle ostjale ning ta maksab selle eest tasu. Kui tasu ei maksta või makstakse sümboolset summat, võib tegemist olla kinge- või muu lepinguga.
Kasutusnäited
Korteri ostu-müügilepingu sõlmimiseks peab pöörduma notari juurde.
Auto ostu-müügilepingus märgiti sõiduki läbisõit ja tehniline seisukord.
Pooled allkirjastasid ostu-müügilepingu ja ostja kandis müüjale raha üle kohe.