olematus
Olematus on olukord või seisund, kus miski ei eksisteeri, puudub või on olemata. Filosoofilises mõttes tühisuse, mitteeksisteerimise või olematajätmise tähenduses kasutatav mõiste.
Olematus on abstraktne mõiste, mis väljendab millegi mitteeksisteerimist, puudumist või olematust. Sõna viitab seisundile, kus miski ei ole olemas, ei esine või on kadunud. Filosoofias on olematus olnud keskne mõiste aruteludes olemise ja mitteeksisteerimise üle. Seda käsitletakse tihti vastandina olemasolu või eksistentsiga. Näiteks Martin Heideggeri fenomenoloogias ja eksistentsialismi filosoofias on olematus oluline kategooria inimeksistentsi analüüsimisel. Igapäevakeeles kasutatakse sõna «olematus» ka üldisemas tähenduses millegi täieliku puudumise või tühisuse väljendamiseks. Võib viidata ka olukordadele, kus midagi pole kunagi eksisteerinud või on täielikult hävitatud. Eesti keeles on see filosoofiline ja kirjanduslik termin, mida kasutatakse ka luules ja ilukirjanduses eksistentsiaalsete küsimuste käsitlemisel.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «olematu» (ole-ma-tu), mis omakorda pärineb tegusõnast «olema» koos eitava liitega -matu. Filosoofilise terminina on mõjutatud saksa keele mõistest Nichtsein.
Kasutusnäited
Filosoof arutles olemise ja olematuse vastanduse üle.
Tema argumendid kadusid olematusse ega jätnud mingit jälge.
Eksistentsialistid käsitlevad inimese suhet olematusega surma kontekstis.