oksüdeeruma
Oksüdeeruma on keemiline protsess, mille käigus aine reageerib hapnikuga või kaotab elektrone, moodustades oksüüdi või muutudes keemiliselt. Näiteks raua oksüdeerumine niiskuse ja hapniku mõjul tekitab roostet.
Oksüdeeruma on keemiline protsess, mille käigus aine ühineb hapnikuga või kaotab elektrone teises keemilises reaktsioonis. See on üks põhilisemaid keemilisi protsesse looduses ja tööstuses. Kõige tuntum näide on metallide oksüdeerumine, kus metall reageerib õhus oleva hapniku ja niiskusega, moodustades metalloksiidi. Näiteks raud oksüdeerub, tekitades punakaspruuni rooste (raudoksiid), vask oksüdeerub roheliseks (vasepatiina), hõbe mustaks ja alumiinium halli kihiga. Keemilises mõttes tähendab oksüdeerumine elektronide loovutamist – oksüdeeruv aine muutub positiivsemaks. Selle vastasprotsess on redutseerumine ehk taandamine, kus aine võtab elektrone vastu. Need kaks protsessi toimuvad alati koos redoksreaktsioonides (redutseerimis-oksüdeerumisreaktsioonides). Oksüdeerumist kasutatakse paljudes tehnoloogilistes protsessides, nagu metallide tootmine, kütuste põletamine, galvaaniline katmine ja elektrienergia tootmine patareides. Bioloogias on hingamine samuti oksüdeerumisprotsess, kus organism oksüdeerib toitaineid, et saada energiat. Oksüdeerumist püütakse sageli vältida või aeglustada, näiteks lisades toidule antioksüdante, kattes metalle kaitsekihtidega või säilitades esemeid kuivas keskkonnas.
Etümoloogia
Tuleneb prantsuse keelest «oxyder» ja ladina sõnast «oxydum» (hapnikühend), mis omakorda pärineb kreeka sõnadest «oxys» (hapu, terav) ja «-genes» (tekitav). Hapnik sai nime selle järgi, et arvati teda olevat kõigi hapete koostisosa.
Kasutusnäited
Raud hakkab niiskes õhus kiiresti oksüdeeruma ja tekib rooste.
Vasknõud oksüdeeruvad aja jooksul ja kaetakse rohelise patinakihiga.
Esivanemad teadsid, et rasvad oksüdeeruvad valguse käes ja muutuvad härdaks.
Metallpindu kaetakse sageli lakiga, et need ei oksüdeeruks.
Hingamisel oksüdeeruvad rakud glükoosi, et toota energiat.