õhuniiskus
Õhuniiskus on õhus sisalduva veeauru hulk, mida väljendatakse tavaliselt protsentides (suhteline õhuniiskus) või absoluutväärtusena. Õhuniiskus mõjutab ilma, kliimatingimusi ning inimeste heaolu.
Õhuniiskus on õhus sisalduva veeauru kogus. Seda väljendatakse kahel peamisel viisil: suhteline õhuniiskus näitab, kui suur osa maksimaalest võimalikust veeauru hulgast antud temperatuuril õhus sisaldub (väljendatuna protsentides), ja absoluutne õhuniiskus näitab veeauru tegelikku massi õhuruumala kohta (tavaliselt grammides kuupmeetri kohta). Suhteline õhuniiskus on igapäevaelus levinuim näitaja, mida kasutatakse ilmateadetes ja sisekliima jälgimisel. Õhuniiskus sõltub temperatuurist: soojem õhk suudab hoida rohkem veeauru kui külm õhk. Seetõttu võib õhuniiskus muutuda, kui temperatuur tõuseb või langeb, isegi kui veeauru absoluutne kogus jääb samaks. Optimaalseks peetakse eluruumides 40-60% suhtelise õhuniiskuse taset. Liiga madal õhuniiskus võib põhjustada lima kuivust, nahaärritust ja hingamisteede probleeme, eriti talvel küttehooajal. Liiga kõrge õhuniiskus soodustab hallituse teket, võib põhjustada õhukuse tunnet ja ebamugavustunnet. Õhuniiskust mõõdetakse hügroomeetri või psühromeetriga. Õhuniiskus on oluline tegur nii ilmastikus ja kliimateaduses, põllumajanduses, toiduainete säilitamisel, ehituses kui ka paljudes tööstusharudes.
Kasutusnäited
Talvel on eluruumides õhuniiskus sageli liiga madal, mis põhjustab nahaärritust.
Ilmateates ennustati kõrget õhuniiskust, mis muudab kuuma ilma veel raskemini talutavaks.
Optimaalse õhuniiskuse säilitamiseks kasutame talvel õhuniisutajat.