nohu

nimisõna neutraalne meditsiin

Nohu on nina limaskesta põletik, mis avaldub nina vetisendusamise, kinnisoleku ja aevastamise kaudu. Kõige sagedamini põhjustavad nohu viirused, kuid see võib olla ka allergilise või kroonilise iseloomuga.

Nohu ehk riniit on nina limaskesta põletikuline haigusseisund, mis väljendub nina vetisendumise, kinnisoleku, aevastamise ja sageli ka lõhnataju nõrgenemisena. Ägeda nohu põhjustavad kõige sagedamini viirused (eriti rinoviirused), mistõttu see on külmetushaiguste kõige levinum sümptom. Allergiline nohu tekib õietolmu, tolmu, looma karvade või muude allergeenide toimel ning võib olla hooajaline või aastaringne. Kroonilisest nohust räägitakse siis, kui sümptomid kestavad kauem kui kolm kuud järjest. Nohu levib piisknakkusega ning on eriti levinud külmadel aastaaegadel. Ravi sõltub nohu põhjusest: viiruslikul nohul kasutatakse sümptomeid leevendavaid vahendeid (ninasprei, valuvaigistid), allergiline nohu vajab antihistamiine või nina kortikosteroide. Rahvapäraselt kasutatakse nohu leevendamiseks sooja jooki, puhkust ja õhuniiskuse tõstmist. Kuigi nohu on tavaliselt kahjutu, võib see areneda tüsistuseks nagu sinusiit või kõrvapõletik.

Kasutusnäited

Lapsel on nohu juba kolm päeva ja nina voolab kogu aeg.
Kevadine õietolm põhjustas tal tõsise nohu ja pidevat aevastamist.
Arst soovitas nohu vastu kasutada soolalahusega ninauhtet ja palju puhata.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt