nigu
Nigu on puuliik, mille teaduslik nimi on Ulmus. Eestis kasvab mitut liiki nigulaid, sealhulgas harilik nigu ja mägi-nigu. Nigupuit on tugev ja vastupidav.
Nigu ehk jalakas on lehtpuu, mis kuulub nigulate (Ulmus) perekonda. Eestis kasvab looduslikult harilikku nigu (Ulmus glabra) ja mägi-nigu (Ulmus laevis). Nigulad on keskmise suurusega lehtpuud, mis võivad kasvada kuni 30-40 meetri kõrguseks. Nende lehed on asümmeetrilise alusega ja sakilise servaga. Nigupuit on väga tugev, elastne ja raskesti lõhestav, mida on ajalooliselt kasutatud puidutööndustes, eriti mööbli- ja rattavalmistuses. 20. sajandil vähenes nigulate arv Euroopas oluliselt nigunaise haiguse tõttu, mida levitab nigukooremardikas. Eesti rahvapärimuses on nigu olnud pühaks peetud puu, mis on seotud erinevate uskumuste ja kommetega. Niguoksi kasutati ka loomasöödaks ning puukoort rahvameditsiinis.
Etümoloogia
Eesti keele algupärane sõna, sugulaskeeltes leiab vasteid (soome jalava, karjala jalau). Sõna jalakas on sama puuliigi teine eestikeelne nimetus.
Kasutusnäited
Vana nigu paksuks kasvanud tüvi andis varju kogu õuele.
Puusepp valis nigupuitu, sest see on eriti vastupidav ja elastne.
Nigulaste hulk on vähenenud nigunaise haiguse tõttu.