naps
Naps on lühike und, tavaliselt päeval või pärastlõunal peetav puhkepaus, mis kestab mõnikümmend minutit kuni paar tundi.
Naps on lühiajaline uni, mida peetakse tavaliselt päevasel ajal, kõige sagedamini pärast lõunat. Napsi pikkus võib varieeruda 15-20 minutist kuni paari tunnini, kusjuures lühemad napsid (nn võimsanaps ehk power nap) on sageli efektiivsemad, kuna need ei lase inimesel jõuda sügava une faasi, millest ärkamine võib jätta tuima tunde. Napsimine on paljudes kultuurides levinud tava, näiteks Hispaanias ja Ladina-Ameerikas tuntud siesta. Uuringud on näidanud, et lühike naps võib parandada tähelepanu, mälu, reaktsioonikiirust ja üldist tööviljakust. Eesti keeles kasutatakse sõna «naps» argikeeles laialdaselt, eriti lastega seoses («laps läks napsi» tähendab, et laps magama pandi päevasel ajal). Sõna on laenatud saksakeelsest allikast (saksa keeles Nickerchen tähendab lühikest und). Tänapäeval on napsimine muutunud populaarseks ka töökeskkonnas, kus mõned ettevõtted on loonud eraldi puhkenurgad lühikeseks une pidamiseks tööpäeva jooksul.
Etümoloogia
Laenatud germaani keeltest, võrdluseks saksa keele Nickerchen (lühike uni, tukkumine)
Kasutusnäited
Pärast lõunat võtsin poole tunni napsi ja tunnen end nüüd palju värskemana.
Väike laps vajab päevasel ajal ikka veel napsi, et õhtuni vastu pidada.
Naps toolil tegi head ja aju hakkas taas tööle.