nähtu
Nähtu on mineviku kesksõna tegusõnast «nägema», mis väljendab millegi nägemise või tajumise fakti. Tähendab «see, mida on nähtud» või «see, mis on silmaga tajutud».
Nähtu on eesti keeles mineviku kesksõna, mis moodustub tegusõnast «nägema». See väljendab vahetult kogetud visuaalset kogemust või millegi nägemise fakti. Sõna kasutatakse kirjakeeles ja kõnekeeles, et viidata asjadele, sündmustele või nähtustele, mida keegi on oma silmaga näinud. Näiteks väljendis «vastavalt nähtule» tähendab see «vastavalt sellele, mida nägime». Sõna võib esineda ka substantiivistunud kujul, kus see tähistab konkreetset nägemiskogemust või vaadeldud objekti. Grammatiliselt on tegemist tud-kesksõnaga, mis on eesti keele üks produktiivsemaid mineviku kesksõnade moodustamise viise. Sõna kuulub neutraalse stiili ja on kasutusel nii igapäevases kõnepruugis kui ka kirjalikus keeles.
Etümoloogia
Moodustatud tegusõnast «nägema» mineviku kesksõna tunnuse -tud abil. Tegusõna «nägema» on soome-ugri päritoluga ja leidub sarnastes vormides teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Vastavalt nähtule võib järeldada, et olukord on tõsine.
Nähtu ei jätnud mind külmaks – vaatepilt oli hingematvalt ilus.
Rääkisin sõbrale nähtust ja kogetust reisil.