müts
Müts on peakate, mis katab pea ülaosa ja mida kantakse soojendamiseks, kaunistuseks või kaitseks. Mütsid võivad olla erinevate kujude, materjalide ja otstarvetega – talvemütsid hoiavad pead soojas, suvemütsid kaitsevad päikese eest ning mõned mütsid on osa vormiriietusest või traditsioonilisest rõivastusest.
Müts on peakate, mida kantakse pea katmiseks ja kaitseks. Talvemütsid (nt kootud mütsid, tutimütsid, karvamütsid) hoiavad pead ja kõrvu külma eest soojas. Suvemütsid (nt nokamütsid, Panama mütsid, äärega mütsid) kaitsevad päikese ja soojuse eest. Mütsid võivad olla valmistatud erinevatest materjalidest: vill, puuvill, nahk, karusnahk, sünteetilised kangad. Mõned mütsid on funktsionaalsed ja praktilised, teised peamiselt dekoratiivsed või moeasjad. Teatud mütsid on osa vormiriietusest (nt sõjaväemütsid, politseiametnike mütsid) või rahvarõivastest. Eesti rahvarõivaste juurde kuulub näiteks valge tikitud naistemüts. Müts erineb mõnest teisest peakattevariandist – kübar on tavaliselt jäigema vormiga ja ääriklita, seevastu müts on sageli pehme ja mugav. Igapäevakeeles kasutatakse väljendit «müts pähe» (võta müts pähe) ning kujundlikult tähendab «müts maha» austust või tunnustust.
Etümoloogia
Germaani algupäraga sõna, võrreldav saksa keele sõnaga Mütze ja rootsi keele sõnaga mössa
Kasutusnäited
Talvel tuleks alati müts pähe panna, et pea külma käes ei kannata.
Poiss kandis punast nokaga mütsi, millele oli trükitud tema lemmikmeeskonna logo.
Vanaema kudus lapselapsele sooja villase mütsi jõuludeks.
Rahvatantsijad kandsid traditsioonilist rahvariietust koos valge tikitud mütsiga.