mustikas
Mustikas on väike, tumesinine metsamarjadest koosnev taim ja selle söödav vili, mis kasvab Eesti metsades ja soodesse ning on rikkalik antioksüdantide poolest.
Mustikas (Vaccinium myrtillus) on väike, põõsasjas taim, mis kuulub kanarbikuliste sugukonda ja kasvab looduslikult Eesti metsades, soo- ja raba-aladel ning nõmmedel. Tuntud on eelkõige selle väikeste, tumesinakatele kuni mustade, sametise kattega marjade poolest, millel on magus-hapu maitse ja mis värvivad sööja suu lillaks. Mustikas on üks populaarsemaid Eesti metsaarju ning seda korjatakse suvekuudel laialdaselt nii toiduks kui ka müügiks. Marjad sisaldavad palju C-vitamiini, kiudaineid ja antotsüaane, mis on kasulikud silmade tervisele ja toimivad antioksüdantidena. Eesti toidukultuuris kasutatakse mustikaid värskelt, kuid ka moosides, mahlades, pirukates ja jäätistes. Mustikalehed on rahvameditsiinis kasutatud tee kujul seedetrakti häirete korral. Mustikas eelistab happerikast mulda ja poolvarjulisi kasvukohti, olles hästi kohanenud Eesti kliimaga. Eestis on mustikas üks kolmest kõige enam korjatavast metsamarjast koos pohla ja jõhvikaga.
Etümoloogia
Sõna «mustikas» pärineb selle marja tumeda, peaaegu musta värvi järgi (must + ike + as).
Kasutusnäited
Suve hakul läheme perega metsa mustikaid korjama.
Vanaema küpsetab alati hõrgu mustikakookli.
Mustikad värvivad keele ja huuled lillaks.
Rabas kasvab rohkesti mustikaid ja jõhvikaid.