mürsk
Mürsk on tugev löögi- või plahvatustaoline heli, kõmisti, pauk. Samuti kasutatakse sõna tugevat löögist või põrutust endast tähistades.
Mürsk on tugev, järsk ja kõmisev heli, mis tekib millegi kokkupõrkel, kukkumisel, plahvatamisel või löömisel. See on iseloomulikult lühiajaline ja intensiivne helisündmus, mida võib kuulda näiteks kui midagi rasket põrandale kukub, uks kõvasti kinni lüüakse või kaugemal käib äike. Sõna mürsk võib tähistada ka ise sellist löögist või põrutust, mitte ainult seda helisündmust. Näiteks võib öelda «sai mürsuga vastu ust», kus mürsk viitab tugevale põrutusele. Kõnekeeles kasutatakse mõnikord ka väljendeid nagu «üks korralik mürsk», mis rõhutab löögijõudu või intensiivsust. Sõna kuulub eesti keele onomatopoeetiliste sõnade hulka, mis jäljendavad helilisi nähtusi.
Etümoloogia
Onomatopoeetiline sõna, mis jäljendab tugevat löögiheli. Sugulusseos soomekeelse sõnaga murske (pragisemine, kolisemine).
Kasutusnäited
Kõva mürsk ärattas ta öösel üles.
Raamat kukkus mürsuga põrandale.
Äike käis suure mürsuga otse meie maja kohal.