murdjamees
Murdjamees on endisaegne amet, kus inimene murdis või lõi linu, kanepit või muud kiudetaime, et eraldada kiud varrest ja valmistada neid lõnga ketramise või kangakudumise jaoks ette.
Murdjamees oli traditsioonilises põllumajandusühiskonnas levinud ametimees, kes tegeles linakiudude töötlemisega. Tema põhiülesanne oli murdmine ehk lina- või kanepivarte murdmine ja raputamine spetsiaalses seadmes, mida nimetati murdmikuks või linakuradiks. Murdjamehe töö oli osa linakiudude töötlemise ahelast: pärast lina koristamist ja leotamist tuli varrelt eraldada kasutuskõlblikud kiud. Murdjamees murdis ja lõi varte vahel, nii et puiduosad purustusid ja kiud jäid terveks. Seejärel eraldati kiud kombitsemise ja häkeldamise teel. Need kiud lõid naised seejärel lõngaks ja kudusin kangast. Murdjamehe amet oli füüsiliselt raske ja nõudis oskust ning jõudu. Eriti Eestis ja teistes Baltimaades oli see talupoegade hulgas tavaline talvetöö, kui väliõues muud tööd ei olnud. 20. sajandi alguseks kadus see amet suuresti välja, kui tekkis tekstiilitööstus ja mehaanilised linatöötlemise meetodid. Tänapäeval kohtab sõna «murdjamees» peamiselt ajaloolises või etnograafilises kontekstis, kus räägitakse traditsioonilisest käsitööst ja vanadest talundite eluviisidest.
Etümoloogia
Liitsõna murdje (murdma + -je, tegijat märkiv liide) ja mees. Viitab inimesele, kes murdis lina- või kanepivarte.
Kasutusnäited
Talvel tuli murdjamees külla ja murdis kogu pere jaoks lina kiuduks.
Muuseumis tutvustati murdjamehe tööd ja näidati, kuidas murdmikuga lina töödeldakse.
Murdjamees oli endisajal väga hinnatud oskustööline, sest kvaliteetsed linakangas sõltusid tema kätetööst.