munk
Munk on kloostris elav vaimulik isik, kes on andnud usulubadusted ja pühendunud religioossele elule palvetamise, töötegemise ja askeetiliste põhimõtete järgimise kaudu.
Munk on usuühingu liige, kes elab kloostris ja on andnud religioossed lubadusted, tavaliselt vaesuse, kuulekuse ja vahel ka tsölibaadi lubaduse. Mungad pühendavad oma elu palvetamisele, vaimsele tööle ja kloostrieeskirjade järgimisele. Mungaeluviis on levinud paljudes religioonides, eriti kristluses (katoliku ja õigeusu kirikus), budismis ja hinduismis. Kristlikus traditsioonis on tuntud näiteks benediktiinide, trappistide ja franciscuse ordu mungad, kes järgivad erinevaid kloostrikombe ja eeskirju. Õigeusu kirikus on mungalus tähtis vaimse täiuslikkuse tee. Eestis tegutsesid keskaegsetel aegadel mitmetes kloostreis mungad, näiteks Padise, Vastseliina ja Pühajärve kloostrites. Tänapäeval kasutatakse sõna «munk» ka kujundlikult inimese kohta, kes elab eraklikku ja askeetlikku elu. Samuti on munki nimetatud munknäitu, mis on viidetega neid vaimulikke.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast monachus, mis omakorda pärineb kreeka sõnast monakhos (üksildane, üksik).
Kasutusnäited
Budistlikud mungad kandavad oranže rüüd ja mediteerivad kloostris.
Keskajal kopeerisid mungad kloostriraamatukogudes käsikirju.
Munk on andnud lubaduse elada vaesuses ja palvetada mitu korda päevas.