mõra
Mõra on õhuke, kitsas prao või lõhe mingil pinnal, mis võib tekkida materjali kuivamisel, kokkutõmbumiselt, pingete või välismõjude tõttu.
Mõra on õhuke, kitsas prao või lõhe mingil pinnal, mis tekib materjali struktuuris ilma täielikku läbimurdmiseta. Mõrad võivad tekkida puidul, kivil, betoonil, klaasil, munal, nahal või muudel materjalidel. Mõrad tekivad tavaliselt materjali kuivamisel, temperatuuri muutustel, mehaanilise pinge tõttu või väsimisnähtuste tagajärjel. Näiteks tekivad puidul kuivamismõrad, kui materjal kaotab niiskust ja tõmbub kokku, või vanas majas seintele vanusemõrad. Mõra erineb praost selle poolest, et on tavaliselt peenem ja pinnapealsem, kuigi mõnikord kasutatakse neid termineid sünonüümidena. Ehituses ja konstruktsioonis on oluline jälgida mõrade teket, kuna need võivad olla märgiks struktuursetest probleemidest või materjali väsimusest. Ülekandeliselt kasutatakse mõra ka ülekantud tähenduses, näiteks «mõra suhetes» või «mõra usalduses», viitamaks peenele, kuid olulisele häiringule või probleemile.
Etümoloogia
Soome-ugri algupäraga sõna, suguluses soome sõnaga 'muro' (murd, purustus).
Kasutusnäited
Vanas majas olid seintele ilmunud õhukesed mõrad.
Kuivanud puit on kaetud peente mõradega.
Keedumuna koorel oli peaaegu märkamatu mõra, mistõttu see lagunes keetmisel.
Suhetes tekkis esimene mõra, kui ta unustas tähtsa tähtpäeva.
Betoonpõrandal oli näha õhukesi mõrasid, mis olid tekkinud kuivamisel.