mõistma
Mõistma tähendab millestki aru saama, tajuma või tabama asja olemust, tähendust või seoseid. Samuti tähendab teise inimese olukorda või tundeid empaatiliselt tunnetama.
Mõistma on tegusõna, mis tähistab vaimset protsessi, kus inimene saab millestki aru, tabab mõtte või tähenduse. See hõlmab nii intellektuaalset arusaamist (näiteks matemaatikaülesande lahendamist, teksti mõtte tabamist) kui ka emotsionaalset ja empaatilist tajumist (teise inimese tunnete või olukorra mõistmist). Mõistmine eeldab kognitiivset töötlemist ja sageli ka eelnevaid teadmisi või kogemusi, mis aitavad uut informatsiooni interpreteerida. Keeleteaduses kuulub sõna «mõistma» kesksete kognitiivseid protsesse kirjeldavate verbide hulka. Lisaks kasutatakse sõna «mõistma» ka õiguslikus kontekstis tähenduses «kohut mõistma» ehk otsust tegema või karistust määrama, kuigi see tähendus on tänapäeval vähem levinud. Filosoofias on mõistmine üks peamisi epistemoloogilisi mõisteid, mis eristub lihtsalt teadmisest sügavama käsitluse poolest. Igapäevases suhtluses on mõistmine oluline suhtlemisoskus, mis võimaldab edastada ja vastu võtta informatsiooni ning luua usalduslikke suhteid.
Etümoloogia
Eesti keele sõna «mõistma» on soome-ugri päritolu, seotud soome keele sõnaga «ymmärtää» (mõistma). Sõna tüvi «mõist-» on seotud nimisõnaga «mõistus».
Kasutusnäited
Ma ei mõista, miks ta nii käitus.
Laps hakkas kiiresti mõistma, kuidas mäng toimib.
Ta mõistis kohe, et midagi on valesti.
Kas sa mõistad, mida ma silmas pean?