meri
Meri on suur soolase veega täidetud maapinna lohk, mis on osa ookeanist või moodustab eraldiseisva suure veekogu. Eestit ümbritseb lääne ja põhja pool Läänemeri.
Meri on suur soolase veega täidetud maapinna lohk, mis on osa ookeanist või moodustab eraldiseisva suure veekogu. Mered on väiksemad kui ookeanid, kuid suuremad kui lahed või väinad. Maailma tuntud merede hulka kuuluvad Läänemeri, Põhjameri, Vahemeri, Punane meri, Kariibi meri ja paljud teised. Meri erineb järvest eelkõige soolase vee ja ookeaniühenduse poolest, kuigi on ka erandeid nagu Surnumeri või Kaspia meri, mis on tegelikult sisemaa soolased järved. Merevesi sisaldab keskmiselt 35 grammi soola liitri kohta, mis annab sellele iseloomuliku maitsmekvaliteedi ja teeb selle joomiseks kõlbmatuks. Eesti jaoks on Läänemeri eriti oluline: see piirab Eestit põhjast ja läänest, on kujundanud eesti kultuuri ja ajalugu ning annab tööd kalanduses, laevanduses ja turismis. Läänemeri on magevee poolest üks maailma madalaima soolsusega meri. Meri mängib olulist rolli kliima kujundamisel, kuna see salvestab soojust ja mõjutab rannikualade temperatuuri. Meresõidutraditsioonid, mereohutus ja merekeskkonna kaitse on Eestis olulised teemad. Väljend «minna merele» tähendab merele tööle minekut või meresõitu. Eesti keeles kasutatakse palju merega seotud väljendeid ja kõnekäände, nagu «mere ääres», «merehädas», «meremees» või «merekool».
Etümoloogia
Läänemeresoome algupära sõna, suguluses soome keele sõnaga «meri» ja karjala keele sõnaga «meri». Tüvi on ühine teiste läänemeresoome keeltega.
Kasutusnäited
Suvel käiakse Eestis sageli meres ujumas ja päevitamas.
Läänemeri on Eesti põhjarannikut piirav meri, mille soolsus on teiste meredega võrreldes madalam.
Kalamehed läksid varahommikul merele saaki püüdma.