menetluskulud
Menetluskulud on kohtumenetluse või haldusasja lahendamisega seotud kulud, mida kannavad menetlusosalised, nagu riigilõiv, esindaja tasu, tõlgi-, eksperdi- ja tunnistaja kulud.
Menetluskulud on õigustermin, mis tähistab kõiki kulutusi, mis tekivad kohtumenetluses, haldus- või vahekohtu menetluses osalemisel. Menetluskuludeks loetakse eelkõige riigilõiv, mida makstakse hagiavalduse või apellatsioonkaebuse esitamisel, esindaja tasu (advokaadi või muu õigusteenuse osutaja tasustamine), tõlketeenuse kulud, ekspertiiside kulud, tunnistajate sõidukulud ning muud menetlusega otseselt seotud kulutused. Eesti õiguses reguleerivad menetluskulusid tsiviilkohtumenetluse seadustik, halduskohtumenetluse seadustik ja kriminaalmenetluse seadustik. Üldjuhul kohustab kohus kaotanud poole hüvitama võitnud poolele tema mõistlikud menetluskulud, mida nimetatakse menetluskulude väljamõistmiseks. Menetluskulude hüvitamise eesmärk on tagada, et õigusi kaitsev pool ei kannaks põhjendamatut majanduslikku kahju oma õiguste eest seismise tõttu. Menetluskulude suurus võib olenevalt juhtumi keerukusest ja vaidluse summast ulatuda mõnest sajast eurost kuni kümnete tuhandete eurodeni.
Kasutusnäited
Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3500 eurot, mis hõlmasid advokaadi tasu ja riigilõivu.
Enne kohtusse pöördumist tasuks kaaluda, kas võimalik võit kaalub üles menetluskulud.
Kui hageja kaebuse rahuldatakse, peab vastaspool tavaliselt hüvitama tema menetluskulud täies mahus.