masinõpe
Masinõpe on tehisintellekti valdkond, kus arvutisüsteemid õpivad andmetest ja kogemustest ilma otsese programmeerimiseta, parandades oma sooritust automaatselt.
Masinõpe (inglise keeles machine learning) on tehisintellekti alaharu, kus algoritmid ja statistilised mudelid võimaldavad arvutitel õppida andmetest ning teha ennustusi või otsuseid ilma, et neid oleks konkreetselt selle ülesande jaoks programmeeritud. Süsteem tuvastab mustreid suurtes andmekogumites ja parandab oma täpsust aja jooksul automaatselt. Masinõppe põhitüübid on juhendatud õpe (supervised learning), kus süsteem õpib sildistatud näidete põhjal; juhendamata õpe (unsupervised learning), kus süsteem leiab ise andmetes struktuure; ja võimendusõpe (reinforcement learning), kus süsteem õpib proovimise ja vigade kaudu. Masinõpet kasutatakse igapäevaselt paljudes rakendustes: soovitussüsteemid (Netflix, Spotify), näotuvastus, spämmifilter, keelemudelid, meditsiinidiagnostika, isejuhtivad autod ja palju muud. Eestis õpetatakse masinõpet ülikoolides ning seda rakendatakse nii tehnoloogiafirmades kui ka avalikus sektoris. Masinõpe erineb traditsioonilisest programmeerimisest selle poolest, et programmeerija ei kirjuta reegleid otseselt, vaid loob süsteemi, mis õpib reegleid ise andmete põhjal.
Kasutusnäited
Ettevõte kasutab masinõpet, et ennustada kliendieelistusi ja pakkuda personaalseid soovitusi.
Masinõppe mudelid vajavad treenimiseks suuri andmekogumeid ja arvutusvõimsust.
Ülikoolis õpitakse masinõppe kursustel Pythoni teeke nagu TensorFlow ja scikit-learn.