mänd
Mänd on okaspuu, mis kuulub perekonda Pinus ja on Eestis üks levinumaid puuliike. Mänd on kõrge, sirge tüvega puu, mille okkad on paaris ja koon on puidunenud.
Mänd on okaspuude perekonda kuuluv puu, mis on Eestis üks iseloomulikumaid ja levinumaid metsapuuliike. Hariliku männi (Pinus sylvestris) tunneb ära paariskaupa paiknevate okaste, oranžikas-pruunikaspunase koore ja puidunenud koonide järgi. Täiskasvanud mänd võib kasvada kuni 30-40 meetri kõrguseks ja elada mitusada aastat. Männimetsad moodustavad märkimisväärse osa Eesti metsadest ja on olulised nii majanduslikult kui ka ökoloogiliselt. Mänd eelistab kasvada liivastelt ja kuivematel muldadel, kus muud puuliigid vähem konkureerivad. Männipuit on nõutud ehitusmaterjalina tänu oma vastupidavusele ja kergusele. Männi seostatakse Eesti kultuuris sageli suvise männimetsa lõhna ja jaanitule-aegse metsarohkusega. Botaaniliselt kuuluvad männid perekonda Pinus, millesse kuulub maailmas üle saja liigi, kuid Eestis kasvab looduslikult peamiselt harilik mänd. Männi nimetatakse ka pedajaks, eriti vanemates tekstides ja rahvasuus.
Etümoloogia
Sõna «mänd» on soome-ugri päritolu ja esineb sarnases vormis ka soome keeles (mänty) ning teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Suveõhtul lendas männi okkaste vahelt välja kaks oravat.
Meie maal kasvavad kõrged männad, mis annavad suvel mõnusat varju.
Mänd on Eesti üks levinumaid okaspuuliike ja sobib hästi ka liivastele maadele.