majanduslangus
Majanduslangus on majanduse kahanemise periood, mille ajal väheneb toodang, suureneb tööpuudus ja halveneb üldine majanduslik olukord. Kui langus kestab kaks järjestikust kvartalit või kauem, nimetatakse seda tavaliselt retsessiooniks.
Majanduslangus on majandustsükli faas, mille ajal riigi või piirkonna majandus kahaneb. Selle tunnusteks on sisemajanduse koguproduktsi (SKP) vähenemine, tootmismahude kahanemine, tööpuuduse kasv, tarbimise vähenemine ning ettevõtete kasumlikkuse langusemine. Majanduslangus võib kesta mõnest kuust mitme aastani, sõltuvalt põhjustest ja rakendatud meetmetest. Eristatakse kergemat langust (retsessioon) ja sügavat langust (depressioon). Retsessiooniks loetakse tavaliselt olukorda, kus majandus on kahanenud vähemalt kaks järjestikust kvartalit. Majanduslanguse põhjuseid on mitmeid: finantskriisid, nõudluse järsk langus, energiakriisid, pandeemiad või geopoliitilised konfliktid. Eesti on kogenud majanduslangust näiteks 2008-2009 globaalse finantskriisi ajal ning COVID-19 pandeemia mõjul 2020. aastal. Majanduslanguse leevendamiseks rakendavad riigid tavaliselt rahapoliitikat (intressimäärade muutmine) ja eelarvepoliitikat (riigikulutuste suurendamine või maksude vähendamine). Majanduslangusele järgneb tavaliselt taastumine ja uus majanduskasvu periood.
Kasutusnäited
2008. aasta finantskriis põhjustas Eestis järsu majanduslanguse, mille käigus SKP vähenes üle 14%.
Pandeemia mõjul tekkinud majanduslangus sundis valitsust rakendama toetuspakette ettevõtetele.
Majanduseksperdid hoiatavad, et järgmisel aastal võib Euroopas alata uus majanduslangus.